IT-mehe jutud

 Digiühiskonna arengukava 2030 SWOT-analüüs Tugevused Meie digiriigi tugevusteks saab kindlasti lugeda üleminekut digimaailma ja seda kui ühtse rahvana. Kindlasti on vanemaid inimesi, kes ei ole väga hästi kursis ning raskustes, kuid selletõttu on neil abistavad pereliikmed, kes neid sellel teekonnal aitavad. Tähtsamateks aspektideks tahaksin välja tuua paar näidet Küberturvalisus - On arenenud tohutult viimaste aastatega nii avalikus- kui erasektoris. Seda nii juhtimise faasis kui ka kasutaja enda teadlikkust arvestades. Suurteks plussideks saab veel lisada meie koostööd erinevate valitsusasutuste vahel, küberturvalisust top  prioriteedi all hoidmist ja ambitsioonitaset, mis aitavad meil kohaneda digiarenguga. Nõrkused Kui vaadata avaliku sektori poole st riigi IT-d, siis jääb silma kohe pilveteenuse rakendamine töötajate tööjaamadele. Tööjaamade uuendamised käivad vanaviisi ehk on olemas lokaalne server, mille peal erinevad teenused jooksevad. ÜLdisemalt võib nõrkuste alla liigitada

Meediakanal, mis kasutab uut meediat oskuslikult BBC ehk British Broadcasting Corporation - on eelkõige telekanal, mille põhi infoväljunditeks on televisioon ja raadio. BBC kajastab rahvusvahelisi uudised ja seda 24/7.  Kui vaadata uue meedia platvormide poole, siis BBC kasutab nende hulgast Facebooki, Instagrami, Twitterit, Youtube jpm. BBC rakendab enda uudiseid nii podcastideks, et lahata päevakohaseid teemasi. Põhjus, miks BBC on laialdaselt levinud mitte ainult Televisiooni kaudu kuid ka teiste kanalite kaudu on sellepärast, et neil on väga mitmekülgsed ja kvaliteetsed uudised ja teemad, mida nad lahkavad iga päev. Twitteris/Facebookis ja ka televisioonis nad tõmbavad inimeste huvi sellega, et näitavad lühikesi kuid väga tabavaid videolõike/heliklippe maailmast toimuvast lisaks podcastides nad kutsuvad endaga suhtlema pidevalt oma ala eksperte. Mainimata ei saa ka jätta kasutajate kaasamist uudistesse, mistõttu on neil avatud suhtluskanalid kõigis uue meedia platvormidel, mis lu

Nähtus, mis jäi püsima tänapäevani Meilide saatmine läbi interneti 1971.a Ray Tomlinson Postkaartidega kirja saatmine on siiamaani tavaks kuid kas kirju saaks saata ka läbi interneti? Niipea kui hakati arendama seadmete suhtlust üksteisega(1965 - Kahe arvuti suhtlus omavahel MIT Lincoln Lab'is), ei läinud palju aega mööda kui tekkis ka soov saata kirju üle ARPANET'i(interneti eelkäija). Selline viis leidis rakenduse aastal 1971.a, kui Ray Tomlinson lõi esimese meiliprogrammi ning juba 1972.a tutvustati seda võimalust ka laiemale ringile.  Nüüdseks on meil meiliprogramme erinevaid ja on ka erinevaid teenusepakkujaid, kus saab hoida kirju turvaliselt pilves. Kirjade saatmise viis läbi postkaartide ei kao kindlasti kuhugile kuid märksa kiirem,mugavam ja efektiivsem on seda teha läbi interneti, kus kirjad liiguvad valguskiirusel. Nähtus, mis asendati uuema vastu ARPANET ja WWW ehk kuidas inimesed näevad interneti täna? ARPANET(Advanced Research Projects Agency Network) ehk täiustat

IT-maastiku revolutsioon AI AI ehk Artifical Intelligence (ing.keel) on tehisintellekt, mille teekond sai alguse juba 1950-ndatest kui Alan Turingi masin murdis Teise maailmasõja ajal natside ENIGMA koodi. Sealt tõusis õhku küsimus "Kas masinad suudavad mõelda?".  Sellest ajast peale, on hakanud ajaralli, kes suudab teha kõige parema ja efektiivsema seadme, mis reaalselt suudaks inimeste mõttega kõige rohkem sarnastuda või isegi ületada. Ei läinud palju aega mööda, kui IBM tuli välja oma seadmega Deep Blue (1997), mis suutis võita male maailmameistrit ja IBM poolt loodud superarvuti Watson (2007), mis suutis võita reaalse inimese USA saates " Jeopardy! " - mis sarnaneb eesti saatega " Kuldvillak ".  AI areng on olnud tohutu ning just viimaste aastate vältel on see kõik ka kättesaadav tavainimestele ChatGPT  näol, mis on väga suured keelemudelid, mis lasevad sul tehisintellektiga otse suhelda ja saada vastused kõigest mõne hetkega. ChatGPT  turule tulek on