IT-mehe jutud

Kujutle end selle valdkonna (IT-tugilahendused) otsustaja rolli Eestis - kuidas tuleks sedalaadi tehnoloogia rakendamist korraldada? Kas seda tuleks käsitleda kui tehnoloogilist lahendust (rohkem IT - sarnaselt ketaste, klaviatuuride ja kuvaritega) või erivajadusega inimese abivahendit (nagu kuuldeaparaat või ratastool; võib ka küsida, kas see on sotsiaal-, majandus- ja kommunikatsiooni- või hoopis mõne muu ministeeriumi teema)? Kas, kui palju ja kuidas peaks selle soetamist rahastama (arvestades mitmete lahenduste päris kõrgeid hindu)? Võib ka tuua paralleele teiste riikide kogemustest. Kirjuta sellest ajaveebis. Arvan, et ei tohiks neid kahte leeri jaotada. Spetsiaalsed seadmed(Braille klaviatuur, ergonoomiline hiir jne) võiks olla sama kättesaadavad kui tavalised seadmed st ka sama hinnaga, mitte et need pannakse nö "luksuskaupade" hulka. Oluline osa rahastusest peaks muidugi tulema ministeeriumitelt ja seda kõigilt mu meelest. Võiks olla võrdselt jaotatud erinevate minist

Kasutatavuse positiivne näide - Amazoni veebipood Kasutan siinjuures Jakob Nielseni kasutatavuse komponente, et tuua välja positiivsed näited kasutatavusest. Arvan, et kõige tähtsamaks aspektiks kujuneb siiski kasutaja kogemus üldfaasis st lihtsust ja  meeldejäävust. Viimast saab arendada väga lihtsasti kasutades kaasatõmbavat UI-d ehk User Interface ehk kasutajaliidest kui sellega on disainerid targalt vaeva näinud, siis on ka kasutajatel lihtsam sisu meelde jätta ning veebi kasutatavus on märksa suurem. Lihtsus ja tõhusus on ka tähtsad punktid, ilma milleta oleks kasutajal keeruline navigeerida veebis. Olen alati arvanud, et mida vähem asju seda lihtsam, see kehtib kõigi asjade puhul ning ka veebis ringi reisides. Arvan, et Amazon veebipood(kus ma ka ise tellin väga palju) on veebileht,kus kõik mugavused kasutajavaatest on toodud välja. Alustades lihtsusest kuni veakindluseni, mis annavad kasutajatele mõnevõrra rohkem turvatunnet, kui endale asju ostetakse. Kogu kompott annab kokku k

Tarkvara arendus Olen kasutanud Fitbit käekella nimega Versa 2 juba mitu aastat. Mulle väga meeldib, et Fitbit rakendused ja platvormid on loodud mitmeplatvormiliselt, mis võimaldab mul juurde pääseda oma andmetele erinevates seadmetes. Tarkvara arendusel keskendutakse rohkem kasutajakogemusele ja liidesele, et kasutajale oleks kõik mugav ja lihtne kuna lihtsuses peitub võlu. Mulle on lihtsus ja korrektsus kõige tähtsamad, mistõttu ka selle kella valisin. Viimaste aastate jooksul on kella tarkvara ja riistvara arendatud hüppeliselt. On välja tulnud mitu erinevat kella versiooni ning ka telefoni rakendus on mitmeid uuenduskuure läbinud. Lisaks on integreeritud tarkvarasse palju erinevaid treeningrežiime ning koostöid on tehtud ka teiste fitness ettevõtetega ja rakendustega, et pakkuda kasutajatel lisaväärtust, seda siis tervislike toodete ja teenuste ostmisel. Ärimudel Fitbit-i ärimudel põhineb peamiselt kahel tuluallikal. Esiteks teenib ettevõte tulu oma tervise(retsepid,treeningud jne

Loe läbi Eben Mogleni 1999. aasta artikkel Anarchism Triumphant: Free Software and the Death of Copyright ja kirjuta ajaveebi selle kohta arvustus. Kui palju autori hinnangutest on 20 aastaga täppi läinud (autoriõigus iseenesest ei ole kuhugi kadunud)? Üks meeldejäävaim Quote     Esimene peatükk keskendus digitaalse revolutsiooni mõjule tarkvarale seoses omandiõigusega, rõhutades siis erinevaid õiguslikke aspekte nagu patendid, autoriõigused ja kaubanduslikud saladused. Teises peatükis uuris autor vaba tarkvara liikumise mõju tarkvara kvaliteedile ja arengule, rõhutades avatud lähenemise positiivseid külgi ning koostöö olulisust. Kolmandas peatükis arutles autor vaba tarkvara rolli üle alternatiivina traditsioonilistele omandimudelitele, toetades ideed selle kiirema arengu ja loovuse soodustamise kohta. Ja viimases peatükis rõhutas autor digitaalse revolutsiooni laiemat mõju ühiskonnale, sealhulgas traditsiooniliste omandiõiguste nõrgenemist ning võitlust tähelepanu kontrolli üle d